1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Alkoholism
Allikas: Wikipedia
Alkoholism Klassifikatsioon ja välisallikad | |
Kuningas Alkohol ja tema peaminister | |
Eestikeelne nimi | Joomatõbi |
Ladinakeelne nimi | Alcoholismus |
RHK-10 kood | F10.2 |
RHK-9 kood | 303 |
OMIM | 103780 |
MedlinePlus | 000944 |
eMedicine | med/98 |
MeSH | D000437 |
Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist.
Sisukord |
Etioloogia ja patogenees
Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine – tekib ainevahetuse käigus.
Ajalugu
Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused.
Epidemioloogia
Eestis on ametlike statistiliste andmete järgi alkoholismi (F10.2) juhtumite kordaja 100 000 elaniku kohta viimastel aastatel umbes 100 [1]. Meeste haigestumus Eestis alkoholismi ületab naiste haigestumise umbes 6-7 korda.
Sümptomaatika
Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga.
Diagnostika
RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx.
Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid.
Ravi
Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta.
Prognoos
Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.
Alkoholism võib lõppeda surmaga:
- Raskekujulise võõrutusseisundi tõttu.
- Organite hulgikahjustuse tõttu - maksapõletik, südamepõletik, kõhunäärme põletik, neerupõletik.
Sotsiaalsed probleemid
Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne).
Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid).
Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus.
Kirjandus
- Jüri Saarma. Narkoloogia, Tallinn: Valgus 1989.
.